nipaluma-sumanahay kayabes, somanahay kayabes
sumanahay kayabes, somanahay kayabes[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

紅心芭樂
(俗名:番石榴、番稔、那拔、拔仔、芭樂、番桃、雞屎果)
kagak kakuniza(科學分類)[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

subal(域):真核域 Eukaryota
salaedan(界):植物界 Plantae
panan(門):真雙子葉植物 Eudicots
upiz(綱):
mata(目):桃金孃目 Myrtales
sapamat(科):桃金孃科 Myrtaceae
mikitinay(屬):番石榴屬 Psidium
hicahicaay(種):番石榴 P. guajava
u siwkay nu nipaluma[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
kakuniza | 植物分類 | (v)tabakiay a kilang ()adidi'ay a kilang ()lutuk ()lutuk-balu ()masay ()zuma
()mahetik ku papah (v)dauc landaway ()zuma ()yadah a mihca ku uzip ()cacay a mihca ku uzip ()1-2 a mihca ku uzip (v)zuma |
takalaw nu bayu' | 生長海拔高度 | |
mauzip subal | 生長區域 | |
nipaluma sasahicaan | 栽種功能 | yumah野生(v) mukan食用(v) sapayu'藥用(v) paazih觀賞() lidung遮蔭() zuma其他() |
takalaw maka | 株高 | 10-20m |
papah tanaya' | 葉長 | 8-18cm |
papah ahebal | 葉寬 | 5-8cm |
papah mapela' | 葉瓣 | 1.5-2cm |
balu ahebal | 花徑 | |
balu kulit | 花色 | |
heci | 果實 | 3-15cm |
paenu | 種子 |
u sanek nu nipaluma[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
1 | sanek | 味 | v | 7 | dawmi | 軟 | |
2 | letek | 毒 | 8 | siceka' | 刺 | ||
3 | cedam | 甘,甜 | 9 | dieku | 溫 | ||
4 | aledah | 辣,辛 | 10 | cuedet | 寒,涼 | ||
5 | atekak | 苦 | 11 | acak | 乾 | ||
6 | cupelak | 澀 | 12 | zuma | 其他 | v |
malaheci tu imelang[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
1 | pangangay | (生)津 | 27 | kaliwates | (消)小疔 | ||
2 | akacay-akuti | (減)燥熱 | 28 | malebawa | (消)跌打腫傷 | v | |
3 | cuedet | (減)寒冷 | 29 | akuti' | (消)燙傷 | ||
4 | patezep tu izang | (消)出血 | 30 | tunatun | (消)瘀血 | ||
5 | paisi' | (利)排尿 | 31 | tibeni | (消)泡疹、痱子 | ||
6 | taluktuk | (減)發炎 | 32 | kebing | (消)麻疹 | ||
7 | sulalis | (退)發燒 | 33 | sizaz | (消)濕疹 | ||
8 | cebu' taluktuk | (消)尿道膀胱炎 | 34 | butus | (消)水腫 | ||
9 | mapudasay | (減)皮膚病 | 35 | kalad nu bau | (減)蛇咬 | ||
10 | atay taluktuk | (減)肝炎 | 36 | bulad adada' | (消)經痛 | ||
11 | adada' | (減)痛 | 37 | cadi'ci | (減)心痛 | ||
12 | sicedam isi | (減)糖尿病 | v | 38 | pasicucu | (增)乳汁 | |
13 | ngidngid | (消)嘴破嘴角發炎 | 39 | bali-malalemed | (減)風濕 | v | |
14 | teluhu | (消)濃痰 | 40 | calenged | (止)皮膚癢 | ||
15 | takulaw adada' | (減)喉嚨痛 | 41 | sinawal | (減)暈眩 | ||
16 | tuzu malebawa | (減)關節炎,風濕痛 | 42 | manah | (消)痔瘡 | ||
17 | mabanic | (消)腹瀉 | v | 43 | pucu' | (消)淋巴痛 | |
18 | muta' | (調)嘔吐 | 44 | buyu' | (解)中暑 | ||
19 | masikata' | (調)便秘 | 45 | suaw | (止)渴 | ||
20 | adada' tangah | (減)頭痛 | 46 | muni' ku banges | (消)皮膚潰爛 | ||
21 | malihen | (怯)咳嗽 | 47 | takalaw ku izang | (減)高血壓 | ||
22 | makamaw | (減)感冒 | 48 | ||||
23 | milisawada' | (調)腸胃病,胃痛 | 49 | ||||
24 | walak | (解)中毒 | 50 | ||||
25 | maduka' | (消)破皮傷 | 51 | ||||
26 | puces | (消)膿包、大疔 | 52 | zuma | 其他(痢疾、瘡久不收口、驅蟲、制欲) | v |
pasubana i cacudadan a lacul[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
u cudad a ngangan | Psidium guajava L. |
u sapamat a ngangan | |
u Amilika a ngangan | Guava |
u zuma a cidekay a kamu, saungay misapayu' a cidekay[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
cidekay | ngangan | miungay |
Sakizaya | sumanahay kayabes, somanahay kayabes | v |
Pangcha | kiy bs | v |
Tayan | ||
Paywan | vana | v |
Yuwatan | madanghas tu lapat | v |
Sejek | ||
Taluku | ||
Puyuma | kulriyaves | v |
Rukay | navate | v |
Cou | navatu masinang | v |
Kabalan | ||
Tau/Yami | ||
Saw | ||
Kanakanabu | ||
Laaluwa | ||
Saysia |
u sulit nu zuma a kamu-Hulam atu Amilika[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
番石榴(學名:Psidium guajava),因臺語稱為林菝仔、菝仔,因此在臺灣又俗寫為芭樂,為熱帶、亞熱帶水果,原產美洲,現中國華南地區及四川盆地均有栽培。
Psidium guajava, the common guava, yellow guava, or lemon guava (known as goiaba in Portuguese and guayaba in Spanish) is an evergreen shrub or small tree native to the Caribbean, Central America and South America. It is easily pollinated by insects; in culture, mainly by the common honey bee, Apis mellifera.
namakayniay a nasulitan nasakamuan atu natinengan[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]
《中國高等植物資料庫全庫》. 中國科學院微生物研究所. [2009-02-24].
行政院原住民族委員會-原住民族藥用植物2009-p161
番石榴 Fanshiliu 藥用植物圖像資料庫 (香港浸會大學中醫藥學院) (中文)(英文)
黃豆黃苷 Glycitin 中草藥化學圖像資料庫 (香港浸會大學中醫藥學院) (中文)(英文)
Psidium guajava 全球入侵種資料庫(GISD)-番石榴
http://plant.tesri.gov.tw/plant100/WebPlantDetail.aspx?tno=456008020 番石榴
應紹舜 台灣高等植物彩色圖誌 第五卷 1.蕃石榴 p246 民840915初版
邱年永等著 原色臺灣藥用植物圖鑑(5) 122番石榴 p143 台北南天書局
鄭武燦 台灣植物圖鑑 上冊 1524番石榴 p762 國立編譯館主編
http://subject.forest.gov.tw/species/twtrees/book4/68.htm 番石榴
番石榴栽培管理 --文/圖 謝鴻業 黃和炎 鄭安秀
中國植物誌 第 53(1) 卷 123 頁 PDF 番石榴
臺灣藥用植物資源名錄 行政院衛生署中醫藥委員會 編 番石榴 92年10月338頁