nipaluma-sumanahay tana, somanahay tana

makayzaay i Wikipitiya

sumanahay tana, somanahay tana[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

食茱萸

紅刺蔥

(俗名:食茱萸、鳥不踏、越椒、刺江某、大葉刺楤、刺楤、紅刺楤、毛越椒、茱萸、辣子)

kagak kakuniza(科學分類)[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

subal(域):真核域 Eukaryota

salaedan(界):植物界 Plantae

panan(門):被子植物門 Magnoliophyta

upiz(綱):雙子葉植物綱 Magnoliopsida

mata(目):無患子目(Sapindales)

sapamat(科):芸香科(Rutaceae)

mikitinay(屬):花椒屬(Zanthoxylum)

hicahicaay(種):食茱萸(Z. ailanthoides)

u siwkay nu nipaluma[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

kakuniza 植物分類 (v)tabakiay a kilang ()adidi'ay a kilang ()lutuk ()lutuk-balu ()masay ()zuma

(v)mahetik ku papah ()dauc landaway ()zuma

()yadah a mihca ku uzip ()cacay a mihca ku uzip ()1-2 a mihca ku uzip (v)zuma

takalaw nu bayu' 生長海拔高度 0-1600m
mauzip subal 生長區域
nipaluma sasahicaan 栽種功能 yumah野生(v) mukan食用() sapayu'藥用(v) paazih觀賞() lidung遮蔭() zuma其他()
takalaw maka 株高 maka 15m
papah tanaya' 葉長 3-8cm
papah ahebal 葉寬 4-5cm
papah mapela' 葉瓣 7-25 api
balu ahebal 花徑
balu kulit 花色
sibalu a bulad 花期 8-9 a bulad
paenu 種子
siheci a bulad 果期 10-12 a bulad
heci 果實

u sanek nu nipaluma[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

1 sanek 7 dawmi
2 letek v 8 siceka'
3 cedam 甘,甜 v 9 dieku v
4 aledah 辣,辛 v 10 cuedet 寒,涼
5 atekak 11 acak
6 cupelak 12 zuma 其他(平) v

malaheci tu imelang[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

1 pangangay (生)津 27 kaliwates  (消)小疔
2 akacay-akuti (減)燥熱 28 malebawa (消)跌打腫傷 v
3 cuedet (減)寒冷 29 akuti' (消)燙傷
4 patezep tu izang (消)出血 30 tunatun (消)瘀血 v
5 paisi' (利)排尿 v 31 tibeni (消)泡疹、痱子
6 taluktuk (減)發炎 32 kebing (消)麻疹
7 sulalis (退)發燒 33 sizaz (消)濕疹
8 cebu' taluktuk (消)尿道膀胱炎 34 butus (消)水腫
9 mapudasay (減)皮膚病 35 kalad nu bau (減)蛇咬 v
10 atay taluktuk (減)肝炎 36 bulad adada' (消)經痛
11 adada' (減)痛 37 cadi'ci (減)心痛
12 sicedam isi (減)糖尿病 38 pasicucu (增)乳汁
13 ngidngid (消)嘴破嘴角發炎 39 bali-malalemed (減)風濕 v
14 teluhu (消)濃痰 40 calenged (止)皮膚癢
15 takulaw adada' (減)喉嚨痛 41 sinawal (減)暈眩
16 tuzu malebawa (減)關節炎,風濕痛 42 manah (消)痔瘡
17 mabanic (消)腹瀉 43 pucu' (消)淋巴痛
18 muta' (調)嘔吐 44 buyu' (解)中暑
19 masikata' (調)便秘 45 suaw (止)渴
20 adada' tangah (減)頭痛 46 muni' ku banges (消)皮膚潰爛
21 malihen (怯)咳嗽 47 takalaw ku izang (減)高血壓
22 makamaw (減)感冒 v 48
23 milisawada' (調)腸胃病,胃痛 49
24 walak (解)中毒 50
25 maduka' (消)破皮傷 51
26 puces (消)膿包、大疔 52 zuma 其他(心腹冷痛、帶下、齒痛) v

pasubana i cacudadan a lacul[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

u cudad a ngangan Zanthoxylum ailanthoides sieb.& zucc.
u sapamat a ngangan Rutaceae(芸香科)
u Amilika a ngangan Alianthus Prickly Ash

u zuma a cidekay a kamu, saungay misapayu' a cidekay[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

cidekay ngangan miungay
Sakizaya sumanahay tana, somanahay tana v
Pangcha
Tayan
Paywan dana v
Yuwatan madanghas tu tana v
Sejek
Taluku
Puyuma tana' v
Rukay dana v
Cou tana'u v
Kabalan
Tau/Yami katana v
Saw
Kanakanabu
Laaluwa
Saysia

u sulit nu zuma a kamu-Hulam atu Amilika[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

食茱萸為芸香科落葉喬木,具有特殊香味。食茱萸的嫩枝密布銳利的尖刺,老幹也長滿了瘤狀尖刺,連鳥兒也不敢在上面棲息,因此有「鳥不踏」之稱。葉片為羽狀複葉互生,長30-80厘米,小葉片為披針形,長6-12厘米,邊緣有鋸齒,小葉密布透明油腺,有芳香味,幼葉常呈紅色,故名紅刺楤。很多鳳蝶幼蟲也喜愛吃食茱萸的葉子,為誘蝶植物。食茱萸春季開花,圓錐花序,花小,黃白色。食茱萸是重要的蜜源植物,開花時常吸引許多蝴蝶、蜂類、甲蟲等昆蟲來前來吸食花蜜,形成「蝴蝶樹」的奇特景觀。果實於秋季成熟,為蓇葖果,球形,直徑0.5-0.6厘米。

Zanthoxylum ailanthoides, also called ailanthus-like prickly ash, (Chinese: 椿叶花椒; pinyin: chun ye hua jiao, lit. "Ailanthus-leaved pepper", Chinese: 越椒; pinyin: yue-jiao; Wade–Giles: yüeh-chiao, lit. "Yue pepper", 食茱萸 shi zhu yu, lit. "edible shān zhū yú"; Japanese: カラスザンショウ, からすのさんしょう karasu-zanshō, karasu-no-sanshō, lit. "crow prickly ash") is an Asiatic plant of the prickly-ash genus Zanthoxylum, natively occurring in forest-covered parts of southeastern China, Taiwan, Southeast Asia, and Japan from Honshu southward. The piquant fruit serves as a local "substitute for the ordinary red-pepper" in China. In Taiwan, the young leaves are used in cuisines.

Though some refer to the species as "Japanese prickly-ash", that name is confusing since it is sometimes applied to the sanshōwhich is Z. piperitumZ. ailanthoides is not normally exploited for human consumption in Japan, unless you count the prehistoric people from the Jōmon period. It is foraged in the wild by the Japanese macaque.

A regional nickname is tara, and in fact, its young shoots are often mistaken for the true tara (Aralia elata) by gatherers of wild plants. The Latin name ailanthoides of the species comes from its leaves resembling those of the Ailanthus.

Like other genera of plants in the rue family, it serves as the host food plant for the larvae of several Asian swallowtail butterflyspecies, such as Papilio bianorPapilio helenusPapilio protenor, and Papilio xuthus.

namakayniay a nasulitan nasakamuan atu natinengan[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

《中國高等植物資料庫全庫》. 中國科學院微生物研究所. [2009-02-24].

行政院原住民族委員會-原住民族藥用植物2009-p164

《台灣蔬果實用百科第一輯》,薛聰賢 著,薛聰賢出版社,2001年,ISDN:957-97452-1-8

http://plant.tesri.gov.tw/plant100/WebPlantDetail.aspx?tno=417020010 食茱萸

應紹舜 台灣高等植物彩色圖誌 第六卷 5.食茱萸 p81 民87年7月30日初版

邱年永等著 原色臺灣藥用植物圖鑑(5)-108食茱萸 p122 台北南天書局

鄭武燦 編著 台灣植物圖鑑 上冊 1735食茱萸 p868 國立編譯館主編

http://subject.forest.gov.tw/../book4/198.htm 茱萸

http://www.moxa.org.tw/../summer_ingredient18.pdf 食茱萸

中國植物志 第43(2)卷 035頁 PDF 椿葉花椒

臺灣藥用植物資源名錄 行政院衛生署中醫藥委員會 編 食茱萸 92年10月278頁